Kirjeldus
Pärnumaa rahvariided teel suurele peole
Rõivastus on läbi aja olnud inimese enesemääratluse ja kuuluvuse olulisimaid väljendusi. Pärnumaa maakondlik identiteet hakkas kujunema 19. sajandi lõpul, mil ärkav rahvus otsis eestlaseks olemise tunnuseid. Paradoksaalsel kombel kihelkondlike rõivaste kandmise traditsioon rahvusliku eneseteadvuse tõusul aga hoopis kahanes. Juba 20. sajandi algul vajas Eesti rahvas üleskutset mitte kaotada sidet minevikuga. Inimesi ärgitati esivanemate pärandit koguma ja talletama. Kihelkondlikest rõivastest sai kõrvuti sinimustvalge lipuga rahvuse sümbol, mis tänu laulu- ja tantsupeotraditsioonile on leidnud kindla koha eestlaste südameis. Nüüd, järjekordse suure peo eel on aeg taas kirste ja kappe tuulutada; uurida nii esiemade kallisvara kui selle eeskujul valmistatud rõivaid.
Pärnu muuseumi näitus „Kullakördi kudujad“ hõlmab nii Pärnumaa ajaloolisi kui hiljutise haldusreformiga liidetud piirkondi. Kihelkonniti on välja pandud muuseumi etnograafiakogus säilitatavad rõivaesemed; tänapäeval valmistatud täiskomplektid ning näha saab ka mõningaid Pärnu kooridele kavandatud rahvarõivaainelisi kostüüme.
Kuraator: Kristiina Vunk
Kujundaja: Indrek Aija
Parkimise info:
Parkida saab muuseumi parklasse, mis asub Põhja tänaval muuseumi läänepoolsel küljel. Parklas on 7 kohta, millest kõige vasakpoolseim on tähistatud parkimiskoht erivajadustega külastajale. Pargi auto ning küsi muuseumi kassast koos piletiga parkimiskaart
Sissepääs:
Muuseumil on kaks klaasustega sissepääsu, mis on avatud muuseumi lahtiolekuaegadel. Mõlemad sissepääsud on ratastooli ja lapsevankriga ligipääsetavad. Ustel puuduvad rõhtkäepidemed. Peauks asub Aida tänava pool. Ratastooliga või lapsevankriga tulles kasut
Juurdepääsetavus:
Vastuvõtualal, kohe garderoobi kõrval, asub tualettruum kahe kabiiniga ning eraldi sissepääsuga invatualett. Vasakul pool asuva tualettruumi uks avaneb välja vasakule. Eesruumis paremal on valamu. Kabiinide uksed avanevad samuti välja. Vasakpoolse kabiini